Suve soojus ning Kõrvemaa mäenukid – 2. Kõrvemaa Elamusmaraton

1. septembril toimus teist korda Kõrvemaa Elamusmaraton, mis tõi kõndima kokku 540 aktiivset jalutajat. Kõrvemaa kepikõnni- ja käimismaraton oli Eesti suurima käimismaratonide sarja viimaseks, viiendaks etapiks.

540 osalejast 130 läbis 10 km, 60 tubli kõndijat 42 km raja ning vaieldamatult kõige populaarsema 21 km raja läbis kokku 207 elamuste otsijat. 2. Kärumaratoni läbis kokku 143 kõndijat. Kokku koguti elamuskilomeetrite hooaja tabelisse märkimisväärsed 9904,5 kilomeetrit. Milliseks kujunes seis Elamuspunktide tabelis saad järgi vaadata kodulehelt.

Viska pilk peale Kõrvemaa maratonist valminud videokokkuvõttele!

Kõrvemaa Elamusmaratoni iseloomustavad männimetsad, oosid ning nende vahele peidetud rabaribad ning metsajärved – Jussi ning Paukjärved. Loomulikult paelub kõiki ka peaaegu lage Jussi nõmm. Jussi nõmme avarus mõjub päikselise ilmaga justkui avara kõrbena – olgugi, et see on kaetud tiheda alustaimestikuga, peamiselt kanarbikuga.

„Kõrvemaa elamusmaratoni eripäraks on just kõndimine Jussi nõmmel ning seal läheduses asuvad metsajärved. Mitte ühelgi teisel Elamusmaratonidel ei satuta nii paljude metsajärvede äärde. Lisaks annab pikale 42 km rajale kindlasti vürtsi juurde ka kahe pika oosi läbimine – sealne kitsas rada on ühelt poolt raske, aga teiselt poolt suureks seikluseks igale kõndijale. Kõrvemaa Elamusmaratoni rada on väga vahelduslik – kahtlustan, et nii mõnigi osalejad kaotas ajataju ning mõtiskles hiljem üllatunult kuhu need tunnid kadusid“ räägib Elamusmaratonide üks eestvedajatest Kunnar Karu.

Kõrvemaa Elamusmaraton sai alguse Sportland Kõrvemaa Suusa- ja Matkakeskusest. 42 ja 21 km osalejad võtsid suuna Jussi nõmmele, samal ajal kui 10 km osalejad põikasid mõnusale ringile keskuse ümbruskonnas asuvatele spordi- ja matkaradadele. Jussi nõmm meenutas seekord pisut praepanni – siin oli nii soe, et nii mõnigi matkaline otsustas lisaks vee joomisele endale nii mõnegi topsi jahutuseks kraevahele valada.

Rajale jäi seekord 9 teeninduspunkti, kus osalejad said oma energiavarusid täiendada Põltsamaa, Kalevi, Freesport ning Saku Õlletehase maitsvate toodete abil. Loomulikult ei puudunud menüüst melonid, arbuusid, apelsinid ega parimad maratonide kiluvõileivad.

2. Kõrvemaa elamusmaratoni üheks tähtsaks osaks on loomulikult Kärumaraton, mis sellel aastal toimus koostöös ajakirjaga Pere ja Kodu juba teist korda. Just see on ürituseks, kus kõige väiksemad maailmakodanikud läbivad oma elu esimese maratoni ning saavad kaela maratoni lõpetaja medali. Seekord läbisid 10 km Kärumaratoni raja kokku 143 osalejat. Loe täpsemalt ka Kärumaratoni kokkuvõtet.

Mairi Põder, kel on Elamusmaratonide kõikidel etappidel 42km rajal kaaslaseks pisike tütar Piia, jagab oma emotsioone hooaja viimasest maratonist: "Põnev ja raske rada aga järgmisel aastal tuleme jälle. Eriti meeldisid Jussi nõmm ja kitsad käänulised rajad. Tagantjärgi meenutades siis kõige raskem oligi Kõrvemaa, järgnesid Lahemaa, Värska ja kõige kergem Noarootsi."

Mairil ja Piial on selja taga juba kolm aastat Elamusmaratone: "Kuna oleme juba kolmandat aastat rajal, siis on vahva kuidas Piia järsku teatab, et see koht on tuttav ja siit läheb rada nüüd sinna ja siis sinna!"