Talv – kohtume uuesti 8 kuu pärast!

Nädalapäevad pärast kevade algust kogunesid elamusretkelised viimasele talvisele retkele. Talve oli selleks puhuks veel üsna vähe alles jäänud. Esialgne plaan nägi ette Soomaale minekut, kuid seal oli juba viies aastaaeg alanud ning rajad vett täis.

Asendusplaan viis meid Lääne-Virumaale Tudusoo looduskaitsealale Tudu soostikku, kus veidikene talve siiski leidus: laukad ja järved olid endiselt valge jääkaanega kaetud ning lundki võis veel näha. Sellest hoolimata olid olud pigem kevadised ning kõige olulisemaks matkavarustuse osaks said sel korral kõrge säärega kummikud.

Rajale startisime kolmes grupis, mis kõik läbisid 3-4 tunniga 8,5 kilomeetri pikkuse jalutuskäigu. Maastiku eripäradest tulenevalt oli igaühe matkarada erisugune. Rajale minnes võttis meid vastu võsalõikurite urin: Tudu soostikus toimuvad praegu taastamistööd, mille käigus suletakse vanu kuivenduskraave ja tehakse liigse puistu raiet. Seetõttu on viibinud ka Tudu metsaonnini viiva raja rekonstrueerimistööd. Tõesti oli näha, et laudrada on kehvas seisus. Seda huvitavam oli aga retke algus ning vanagi rada oli abiks: neljajalgsed sõbrad näitasid, kui sügavasse lompi raja kõrval astude võis.

Siin tulidki mängu kõrge säärega kummikud. Rajale minnes hoiatati, et laukajää on petliku pidavusega ning viimaste talviste fotode tegemine on vaid omal vastutusel, st ühiselt laugastele ei minda. Kuid sama salakaval oli maastik laugaste vahel, mis oli kohati üsna pehme ja vesine. Kuigi ilm oli kevadiselt soe ja päikeseline, leidus veel piisavalt jäätunud mättaid, mis aitasid sinka-vonka kuiva jalaga edasi. Eriliselt elamusi said aga need, kes leidsid üles need eriti pehmed ja märjad kohad. Nii võis endalegi ootamatult põlvini rabas olla. Ühtegi kummikut rabasse siiski ei kaotatud ning veidikene ekstreemsust jätab retke pikalt meelde.

Sooja sees hoidmise eest hoolitses Põltsamaa glögi ja teele lisatud Carmolise tilgad, magusaid ampse pakkus Kalev. Puhkepausid peeti imekauni Tudu järve ääres. Tegemist on suure laukajärvega, mis on kuni viis meetrit sügav ja mille põhja katab paks turbamuda. Väga happelise punakaspruuni veega järves ei leidu ühtegi veetaime, küll aga elab seal haruldasi planktonivähikesi. Kui järv ja selle ümbrus oli iga kandi pealt üle vaadatud, võis end retke lõpetuseks premeerida kausitäie sooja supi ja pirukaga. Päikseline kevadilm ja ootamatu rabamaastik pakkusid tõeliselt mõnusaid elamuskilomeetreid, mida ühtekokku tuli 85 osalejal 722,5. Viska pilk peale Elamuspunktide tabelile.

The North Face ja Elamusretked kutsuvad järgmisi elamusi otsima juba 21. aprillil Võrumaa kuppelmaastikule, kui minnakse avastama Misso läheduses asuvat järvede rikast piirkonda ning 19. mail Läänemaale Osmussaarele avastama kauni Lääne-Eesti saare peidetud võlusid.

Vaata täpsemalt ja pane end retkele kirja SIIN!

 

TUDU ELAMUSRETKE PILDID LEIAD SIIT!

Tagasi uudistesse